Rahvatervis

Jõgevamaa tervisedendaja tunnustamise konkurss

Konkursi eesmärk on tunnustada olulise tähtsusega tegu, asutust ja inimest, kes on mõjutanud või kelle tegevus ja eeskuju on 2020. aastal enim positiivselt mõjutanud maakonna elanike tervist ja elukvaliteeti. Konkursile võivad kandidaate esitada kõik üksikisikud, ettevõtted ja organisatsioonid.

SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus tunnustab maakonna tasandil tervisedendajaid järgmistes  kategooriates:

  • – Jõgevamaa Tervisedendaja;

  • – Jõgevamaa Tervist Edendav Organisatsioon;

  • – Jõgevamaa Tervist Edendav Tegu.

Ettepanek kandidaadi konkursil osalemiseks esitada SA Jõgevamaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusele kas paberkandjal aadressil Aia tn 1, 48306 Jõgeva linn või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressil arendus@jaek.ee hiljemalt 25. novembriks 2020. a.

Ettepaneku vormi ja täpsemad konkursi tingimused leiab SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodulehelt.

Konkursi „Jõgevamaa tervisedendaja tunnustamine” kategooriate võitjate ja kandidaatide tunnustamine toimub Jõgevamaa kultuuri, spordi ja tervisedendajate tänuüritusel 8 .jaanuaril 2021. Konkurssi korraldatakse Tervise Arengu Instituudi poolt kinnitatud maakondliku tegevuskava raames.

Pildil 2019. aasta tunnustuse pälvinud tervisedendajad koos toonase maakonna tervisenõukogu esimehe ja SA JAEK vastutava spetsialistiga. 

Tervist ja heaolu toetavate tegevuste ideevoor 

Jõgeva maakonna tervisenõukogu kutsub osalema elanike tervist ja heaolu toetavate tegevuste mitmekesistamiseks ideede taotlusvoorus. Taotlusi oodatakse maakonna terviseprofiilis välja toodud valdkondlikele prioriteetidele. Taotlustele ei ole esitatud eelarvelisi nõudeid, kuid planeeritav eelarve peab olema tegevusega seotud, mõistlik ning kulusäästlik.

Parima(te) ideede toetamist on võimalik koostöös maakonna tervisenõukoguga realiseerida maakondliku 2021. aasta tegevuskava raames või võimalusel 2020 aasta tegevuskava täpsustatud eelarvelistest vahenditest.

 

Kui Sul on idee, siis oled oodatud osalema ideede taotlusvoorus:

  • – kuidas panna noored ja pered rohkem järjepidevalt liikuma?

  • – kuidas teha tervislik toiduvalik peredele popiks ja kättesaadavaks?

  • – kuidas toetada ja nügida noori iseseisvumises nii, et nad ei ohustaks iseendi tervist?

  •  

TAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTAEG 20. oktoober 2020 arendus@jaek.ee

Toitumisest lihtsalt ja ideedega

Õnn ja tühi kõht käivad harva koos
Jaapani vanasõna

Ei ole olemas supertoite, toitumiskavasid või imevahendeid, mis tooksid tervise või kaalulanguse ilma selleks vaeva nägemata. Samas on olemas kindlad põhitõed, mida silmas pidades oled tervem ja tegusam.

Tihti kuuleme, et tervislik toitumine on kallis, aga kas tegelikult ka on? Näidismenüüst leiad Riisi köögiviljadega, (2 portsjonit,portsjoni kaal umbes 250 g.Valmistatava toidu maksumus 0,90 eurot). Pastasalati köögiviljadega (2 portsjonit, portsjoni kaal umbes 390 g.Valmistatava toidu maksumus 1,20 eurot). Kartulipuder lillkapsa ja brokoliga (2 portsjonit, portsjoni kaal umbes 450 g).Valmistatava toidu maksumus 1 euro).

Kliki pildil ja lae kasulikud nipid endale alla

Ametlikud infokanalid koroonaviiruse alase teabega

Ametlikku infot leiate:

Jõgeva maakonna tervise- ja heaoluprofiil

SA JAEK nõukogu kiitis 10. detsembril heaks Jõgeva maakonna tervise- ja heaoluprofiili.

2018. aastal avaldatud maakonna tervise ja heaolu ülevaatest selgub, et Jõgevamaa meeste keskmine eluiga on 71 aastat, millest tervena elatud aastaid on vaid 46. Naiste keskmine eluiga on 81 aastat, millest on tervena elatud 50 aastat. Võrdluseks on Eesti meeste keskmine eluiga 73,2 ja tervena elatud 53,9 aastat. Eesti naiste keskmine eluiga on 81,9 ja tervena elatud 57,4 aastat. Oodatava eluea osas oleme sarnased Eesti keskmisega, kuid tervena elatud aastatega jääme keskmisele alla ligikaudu kaheksa aastaga. Just tervena elatud aastad on need, mis lisavad elueale kvaliteeti, kuna võtavad arvesse hea ja halva tervise levimuse erinevas vanuses inimestel ning peegeldavad piiranguteta elada jäänud aastaid.

 

Jõgevamaa elanike tervise- ja heaoluprofiilist lähtuvalt on neli prioriteetset teemat, millega tegelemine vajab süsteemsemat ja valdkondade ülest lahenduste leidmist: laste ja noorte ülekaalulisus, laste ja noorte riskikäitumine, toimetulekuriski vähendamine, elanike turvalisus.

Tervise- ja heaoluprofiili täispikk dokument sisaldab ka nelja aastast tegevuskava, kuhu on märgitud põhisuunad tegevuste realiseerimisel. Valminud on analüüsi koondav lühem (24lk) ning valdkondlikku statistikat sisaldav täispikk dokument koos tegevuskavaga neljaks aastaks. Kirja on pandud ka valdkondade lõikes soovitatavad tegevused, kust rakendust võiks leida paljud osapooled. Analüüsis on kasutatud kättesaadavaid andmeid 2018. aasta alguse seisuga.

 

Peamised  allikad: Jõgevamaa Arengustrateegia 2035+, Eesti Statistikaamet, Eesti Haigekassa, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, Tervise Arengu Instituut.

Tervise- ja heaoluprofiil on hea võimalus saada ülevaade paikkonna inimeste terviseseisundist ja seda mõjutavatest teguritest, on maakonna elanike tervise ja seda mõjutavate tegurite kaardistamine. Koondatud materja-lid annavad teavet ja suuniseid suurendamaks elanikkonna heaolu ja tõstmaks inimeste elukvaliteeti parema tervise saavutamise kaudu. Analüüs aitab selgemini näha seoseid erinevates valdkondades tehtavate otsuste, planeeritavate tegevuste ning tervisemõjude vahel. Teadmine sellest, mis on hästi ja mis halvasti, võimaldab oma edaspidised tegevused suunata õigesse kohta ning kulutada vahendeid targalt ja tulemuslikult.

Terviseprofiili koostamise eesmärk on juhtida tähelepanu omavalitsuses või maakonnas tehtavate otsuste tervisemõjudele, tagada tervise arendamise temaatika integreerimine omavalitsuse ja maakonna arengu+kavasse, anda terviseküsimustele laiem kõlapind nii elanike kui ka otsusetegijate hulgas, aktiviseerida kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemite saavutamiseks ning luua eeldused rahvastiku tervise parendamiseks. Terviseprofiil on suunatud kohalikele poliitikakujundajatele, otsusetegijatele, spetsialistidele, kõigile elanikele terviseteadlikkuse tõstmiseks ja tervisemõjurite paremaks mõistmiseks ning valdkondade-vahelise koostöösuutlikkuse tõstmiseks parema tervise nimel.

 

Rahvatervise strateegiate peaeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid:

  • – Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastate arv kasvavad.

  • – Tervena elatud aastate arv kasvab kiiremini kui eeldatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta.

  • – Ebavõrdsus tervises (soo, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb.