Jõgevamaa arengustrateegia 2035+ koostamise valikutest ja võimalikest tegevustest


Koostas: Veiko Sepp, Tartu Ülikool. Kraad: MSc inimgeograafia; Ametikoht: Vanemanalüütik; Üksus: Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE)

Olulised asjaolud, mis mõjutavad häid valikuid, milline peaks maakonna arengustrateegia olema ja kuidas on seda mõistlik koostada:

  1. KOKS ning maakonna arengustrateegia koostamise juhend määratlevad maakonna arengu­strateegiale ülesannete ringi, mis on omavahel osaliselt vastuolus, näiteks: a) soovitus piirduda sisus KOV üksuse piire ületavate tegevustega vs toimimine kui alus KOV juhtumipõhiste toetuste andmisel; b) ülesanne olla eelkõige mõjus ja hästi fokusseeritud juhtimisinstrument vs dokumendile antud lai ülesannete ring, väga üldised teemavaldkonnad (inimareng, majandusareng, tehniline taristu ja ühistransport);
  2. Samaaegselt maakonna arengustrateegia protsessiga koostavad oma arengukavasid uued KOV-üksused; KOV arengukavad katavad olulise osa üldistest teemavaldkondadest, mida juhendi järgi peaks ka maakonna arengustrateegia käsitlema;
  3. Kehtestatud on rida maakondlike arengudokumente (maakonnaplaneering, LEADER ja kala-LEADERi arengukavad, PATEE tegevuskava; võtmeorganisatsioonide arengukavad), milles on oluline osa arengulistest väljakutsetest ja võimalikest lahendustest juba läbi töötatud
  4. Ei seadusest ega juhendist ei selgu, kuidas täpselt võiks toimuda maakonna arengustrateegia lahenduste jõudmine riiklikesse arengudokumentidesse, milline on selle elluviimise mehhanism riigi tasandil (v.a. see, et teatud riiklike KOV toetusmeetmete puhul on kasuks, kui tegevus on maakondlikus arengustrateegias sees). Küsimus ongi ministeeriumite tasandil lahendamata. 

Eelnevast tulenevalt on kolm peamist lahendust maakonna arengustrateegia koostamiseks:

  1. Seada eesmärgiks laiapõhjaline terviklik käsitlus, mille tulemuseks oleks eelmiste arengukavadega sarnane kõiki arendusideid (sh esmajoones KOV-üksuste omi) sisaldav koonddokument
  2. Luua „fokusseeritud juhtimisinstrument" – keskenduda mõnele valdkonnaülesele võtmeteemale, pakkuda välja hoomatava loogikaga lahendused/tegevuskavad
  3. Püüda neid kahte omavahel ühendada, keskendudes maakonna tasandi protsessis võtmeteemadele.

Kuivõrd maakonna arengustrateegia näol on jätkuvalt muuhulgas tegemist ka nö toetuste kalastusvahendiga, siis ei ole mõistlik loobuda laiapõhjalisest käsitlusest (1). Samas ei ole mõttekas dubleerida KOV-üksustes läbi viidavaid protsesse KOV arengukava koostamiseks. Samuti on selliseid laiapõhjalisi kavasid kogu aeg tehtud ning iseseisev strateegilisi muutusi kaasa toov väärtus neil senise kogemuse põhjal puudub. Fookusseeritus mõnele võtmeteemale on oluline mitmes mõttes: et seosed oleksid hoomatavad ja mõistetavad; et eesmärkide saavutamiseks oleks piisavalt ressurssi; et keskpikad muutused oleksid realistlikult saavutatavad ja sellisena ka ära tuntud. Seetõttu arendab alljärgnev ettepanek edasi kolmandat võimalust, mis jaguneb tinglikult kahte etappi.

Koostamise I etapp (u. mai-september)

  1. Maakonna tasandil tegeletakse fokusseeritud strateegilise juhtimisinstrumendi välja töötamisega, st võtmeteemade analüüsi ja lahenduste välja töötamisega.
  2. Hilisema II etapi töö lihtsustamise mõttes võiks proovida KOV arengukavade sisu ja protsessi mõningast suunamist - juhendiga kooskõlaline teemajaotus; sama tegevuskava struktuur; vajadus pöörata eraldi tähelepanu KOV ülese mõjuga tegevustele ja need markeerida.

II etapp (u. september-november)

  1. KOV arengukavade draftide sisu (sh olukorra analüüs, eesmärgid, meetmed, tegevused) süntees maakonna (arengustrateegia) tasandil, KOV-üksuste sisendi (tegevused) prioriseerimine.
  2. Võtmeteemade eesmärkide, analüüside, lahenduste integreerimine laiapõhjalisse koondisse KOV arengukavadest – ideaalis kui prioriteetsed arengu vajadused
  3. Maakonna arengustrateegia võtmeteemade analüüsi ja lahenduste mahamüümine ja sisse kirjutamine KOV arengukavadesse (Kas, kuidas ja millal on see võimalik?).

Maakondlikud tegevused I etapis

  1. Mõttetalgud võtmeteemade määratlemiseks – osalejate seas ka Jõgevamaaga seatud arvamusliidrid (Võimalik arutelu ülesehitus – a) arvamusliidrite vaba visonäärse mõtte lava – Milline Jõgevamaa? Mida teha?; b) Jõgevamaa arengu olukorra üldine mõtestamine (sh lühike ülevaade olulisimast); c) küsimus välistele arvamusliidritele – Mida nemad oma praeguses rollis (teletöötaja, investor jms) tahaksid Jõgevamaal teha? Mida võiksid/peaksid/saaksid, et Jõgevamaa areneks? d) esialgse ettepaneku võtmeteemade arutelu arutelult lisandunud ideede kontekstis);
  2. Taustatöö võtmeteemadega (valdavalt kaasatava eksperdi töö) – olukorra võrdlev analüüs; ressursi kaardistamine; võtmetegijate määratlemine (ja mobiliseerimine); võimalike arengumudelite lahti kirjutamine; lahendusideede (parim välispraktika, kohalikud ideed, mis sisalduvad erinevates arengudokumentides ja võivad olla ka juba (osaliselt) realiseerunud;
  3. Võtmeteemade arutelud valdkondlikes töörühmades – oluline on kaasata tegelikke võtmetegijaid (vt. allpool) ning jõuda arusaamisele, mida nad kavatsevad lähiajal teha, mida nad tahaksid teha, kuidas avalik võim saaks neid nende tegevuses aidata; üks valdkondlik rühm võib tegeleda mitme võtmeteemaga (maakonna toimivus on peaaegu valdkonnaülene teema).
  4. Täiendavad konsultatsioonid FinMin ametnikega maakondliku arengustrateegia sisu ja mõju üle juhend aluseks võttes – mida nad tegelikult mõtlevad ja millises staatuses on see, mis sinna kirja on pandud.

 

Mustand võtmeteemadest ja nende käsitlusest

Esialgne ettepanek on keskenduda 4 võtmeteemale maakonna arengus:

  1. Tootlikkus ettevõtluses
  2. Elukoha/eluaseme väärtus
  3. Elanike sotsiaalne aktiivsus ja kaasatus
  4. Maakonna toimivus

 

Strateegiline ülesanne iga võtmeteema puhul oleks:

  1. Mõista võtmeteema arengute mõju elanike heaolule ja piirkonna säästvale arengule
  2. Sõnastada mõõdetavad ja võrreldavad (nt. sarnased maakonnad Eestis) eesmärgid
  3. Määratleda eeldused (ressurss) arenguliste väljakutsetega tegelemiseks
  4. Kirjeldada teoreetilisi arenguvõimalusi (koos hea praktika näidetega)
  5. Määratleda ja mobiliseerida võtmetegijad
  6. Jõuda praktiliste lahendusteni – tegevused, investeeringud, kokkulepped, struktuurid, märgid jms.

 

  1. Tootlikkus ettevõtluses

Peamised mõjud: kohapealsete töökohtade säilimine või kasv (läbi ettevõtjate asukohaotsuste); töötasu kasv

Eesmärk: tootlikkuse tõus ettevõtluses (võrdluses sarnaste maakondadega; võrdluses sarnaste eeldustega piirkondadega mujal maailmas)

Arengumudelid: nutikas spetsialiseerumine (mahetootmine – põllumajandusaadused ja toit, puidu- ja metallisektoris - ???); klasterdumine ja ühistuline koostöö (tootmine, tootearendus, turustamine)

Piirkondlik ressurss: viljakad põllumajandusmaad, metsad, Peipsi kalavarud

Kohalikud võtmetegijad: spetsialiseerumisvaldkonna suuremad (kohalikul kapitalil põhinevad) ettevõtted; Eesti Taimekasvatuse Instituut; Luua Metsanduskool

Partnerid väljast: EMÜ, TÜ, TTÜ, MKM, EAS, …Koostöökoda, MAK

Üldised lahendused: võtta aluseks juba esile kerkinud ideed (ühistuline tootmine) või realiseerunud lahendused (PATEE ), tegeleda nendega edasi; …

 

 

  1. Elukoha/eluaseme väärtus

Peamised mõjud: kasvavad investeeringud eluasemesse; elanikkonna jõukus;

Eesmärk: eluaseme väärtuse kasv (võrdluses sarnaste maakondadega; võrdluses sarnaste eeldustega piirkondadega mujal maailmas)

Arengumudelid: nutikas kahanemine; multi-modaalne liikuvus; kaug- ja kodutöö;

Piirkondlik ressurss: looduskaunid elupaigad; odav eluase

Kohalikud võtmetegijad: ühistud; külaseltsid; KOV'd, ÜTK

Partenerid väljast: Eesti Korteriühistute Liit, MKM, Kredex

Üldised lahendused: ühistute tugevdamine; munitsipaaleluruumide ehitus; hoonete lammutamine; miljööväärtuspiirkonnad; mainekujundus; kaugtöökeskused; internet kodudes; ühistranspordi liinivõrgu arendused (sh nõude- ja ettevedu); teedevõrgu arendused

 

  1. Elanike sotsiaalne aktiivsus ja kaasatus

Peamised mõjud: elanike heaolu ja identiteet

Eesmärk: hõive ja osaluse kasv (võrdluses sarnaste maakondadega; võrdluses sarnaste eeldustega piirkondadega mujal maailmas)

Arengumudelid: sotsiaalne ettevõtlus, kogukonnateenused, ühistuline tegevus

Piirkondlik ressurss: kohalikud võtmetegijad

Kohalikud võtmetegijad: Kodukant; külavanemad ja külaseltsid; LEADER jms grupid; kodanikuaktivistid, noortevolikogud jms

Partenerid väljast: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik… TAI

Lahendused: …

 

  1. Maakonna toimivus

Peamised mõjud: maakonna kui koostööpiirkonna säilimine või kadu; maakondliku identiteedi olemasolu ja laad; KOV teenuste korraldamise ja osutamise efektiivsus; riiklike asutuste ja töökohtade paiknemine piirkonnas

Eesmärk: ??

Arengumudelid: mitme-tasandiline valitsemine; identiteediloome; …

Piirkondlik ressurss: 3 tugevat ja sarnase võimekusega KOV-üksust; ühisasutused; ühtsed traditsioonid, koostöövõrgustikud jms

Kohalikud võtmetegijad: KOV-üksused; JAEK, Jõgevamaa ÜTK; valdkondlikud organisatsioonid

Võimalikud lahendused: ühisasutused; koostöökokkulepped; halduslepingud; Jõgevamaa; Põhja-Tartumaa; Läänemere Toscana