Uudised ja teated

« Tagasi

Täpsustusi seoses Töötukassa hüvitisega kriisiolukorras

Palgahüvitise meede: https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis

1. Milliseid tõendeid peab tööandja hüvitise taotlemisel esitama?

Käibe langust tõendab tööandja eelkõige e-maksuameti tõendiga (e-maksuameti väljavõte), kui seda ei ole olemas hüvitise taotlemise ajaks, siis muu dokumendiga. Tulude vähenemist tõendab rahavoogude aruanne või muu raamatupidamisdokument.

Töö mitteandmist või töötasu vähendamist tõendab tööandja dokumendiga, millest nähtub, et ta on töötajaid teavitanud  töö mitteandmisest või töötasu vähendamisest  (nt kirjalik teatis töötajatele, tööandja otsus, käskkiri vms).

Töölepingu seaduse § 35 ja § 37 nõuete ja vormistamisega seotud küsimustes palume pöörduda tööinspektsiooni poole. Juhiseid saab ka tööinspektsiooni portaalist www.tooelu.ee või e-kirja teel: jurist@ti.ee .

 

2. Tööandjal ei ole 30% töötajatest tööd anda ja samadel töötajatel on ka töötasu vähendatud 30% võrra. Kas kaks tingimust kolmest on sellisel juhul täidetud, et hüvitist taotleda?

 

Tingimus 2 tähendab, et tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatele kokkulepitud ulatuses tööd anda. Siin võetakse arvesse töötajad, kellele  ei ole tööd anda ja kes on kodus ning tööandja maksab neile keskmist palka (see on töölepingu seaduse § 35 olukord). Samuti võetakse arvesse töötajad, kellele ei ole kokkulepitud mahus tööd anda ja kellel on seetõttu töötasu vähendatud (see on töölepingu seaduse § 37 olukord). Tegemist on kahe erineva grupi töötajatega, seega ei saa need olla ühed-samad töötajad. Ühel töötajal ei saa samaaegselt olla töötasu säilitatud ja vähendatud.

Tingimus 3 tähendab, et tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest  kokkulepitud mahus tööd anda ja nende töötasu on vähendatud vähemalt 30 protsendi võrra või alampalgani. See on töölepingu seaduse § 37 olukord.

Kui tööandja täidab tingimuse 3, siis täidab ta tegelikult ka tingimuse 2. Töötajad, keda arvesse võetakse, võivad sel juhul olla ühed ja samad.

 

3. Kui 30% töötajaid koondatakse, kuna neile pole tööd anda, siis kas allesjäänud töötajatele saab ikka hüvitist taotleda?

Töötukassa võtab aluseks ettevõtte töötajate arvu selle kuu, mille eest töötasu hüvitist taotletakse, viimase kuupäeva seisuga. Need töötajad, kelle töösuhe on selleks ajaks  koondamise tõttu lõppenud, arvesse ei lähe. Kui allesjäänud töötajatest vähemalt 30% ei ole tööd anda või töötasu on vähendatud, saab hüvitist taotleda, kui tööandja vastab kvalifitseerimistingimustele (tingimused 1,2,3).

 

4. Kas käibedeklaratsioon peab olema esitatud maksu- ja tolliametile või töötukassale enne hüvitise avaldust, tavaliselt esitatakse see 20. kuupäevaks?

Kui tööandja on käibedeklaratsiooni maksu- ja tolliametile esitanud enne töötasu hüvitise taotlemist, saab ta töötukassale esitada e-maksuameti tõendi. Kui see ei ole võimalik, tuleb hüvitise taotlemisel esitada muu käibelangust tõendav dokument.

 

5. Kui enam kui 30 protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud palka 30% või rohkem, kuid mõnel ametikohal on vähendatud palka vähem kui 30%, kas sellisel juhul on võimalik nende töötajate töötasu hüvitamist taotleda?

Kui tööandja täidab kvalifitseerimistingimused, siis makstakse hüvitist kõigile töötajatele, kellele pole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud, sõltumata töötasu vähendamise määrast.

 

6. Töötajad said 20. märtsini töölepingus kokkulepitud töötasu. Kui tööandja vähendas töötasu  20. märtsist,  kas ta saab märtsikuu eest töötajatele hüvitist taotleda?

Jah, kuna töötasu on vähendatud selles kuus, mille eest hüvitist taotletakse. Mitme tööpäeva eest töötasu on vähendatud, ei ole tähtis.

 

7. Kui ettevõte vähendab  30 protsendil töötajatest tööaega ühe tunni võrra, kas siis tal on hüvitise tingimused täidetud?

Kvalifitseerimistingimus (2) on täidetud, kui tööaja vähendamisega kaasneb töötasu vähendamine. Lisaks peab  tööandja vastama kvalifitseerimistingimusele 1 või 3.

 

8. Kas vanaduspensionärist töötajale saab taotleda töötasu hüvitist?

Jah, hüvitist saab taotleda töölepinguga töötajatele, sõltumata vanusest ja pensioni saamisest.

 

9. Millal tuleks taotlus esitada? Kui tööandja maksab  näiteks märtsi eest töötasu 10. aprillil, siis kas taotlus tuleks esitada:

a) kohe esimese võimalusel pärast makse tegemist;

b) pärast tegelike tasude deklareerimist?

Hüvitise taotluse peaks osutama võimalikult kohe pärast töötasu väljamaksmist. Töötasude deklareerimist ei pea ootama.

 

10. Kui 13. märtsil teatati töötajatele ette, et töötasu väheneb, siis õigus töötasu vähendada on alates 30. märtsist. Kas hüvitise saamiseks piisab, et on kavatsus töötasu vähendada, kuigi reaalselt pole töötasu veel vähendatud?

Tööandja peab olema vähendanud töötasusid selles kuus, mille eest hüvitist taotletakse. Üksnes töötajatele töötasu vähendamisest ette teatamisest ei piisa .

 

11. Kas kontserni puhul vaadatakse käibe langust 30% kogu kontserni ulatuses  või iga ettevõtte puhul eraldi?

Tööandjaks loetakse ka kontsern. Näiteks kui ettevõtte müügi ja tootmisüksused on juriidiliselt erinevad isikud, aga sidusettevõtjad, on selline tööandja õigustatud hüvitist saama. Kui üldjuhul tõendatakse käivet maksukohustuslaste registri andmete alusel, siis kontserni kuuluv ettevõte peab muul viisil tõendama, et tegemist on kontserniga ja põhjendama, kus kajastub tema käive ning käibe langus. Tingimuse täitmise tõendamiseks esitab tööandja asjakohased tõendid.

 

12. Kui tööandja vähendab palka ja kasutab TLS § 37, siis mis on kokkuleppe sisu töötajaga: tööandja maksab x eurot ja töötukassa y eurot?

Tavapäraselt teavitab tööandja töötajaid töötasu vähendamisest. Töötasu hüvitise suuruse mõttes ei ole tähtis, kui palju töötasu vähendatakse, sest töötukassa hüvitab 70% töötaja eelnevast keskmisest töötasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.

 

13. Kui inimene töötab alampalgaga, siis kuidas arvutatakse tema töötasu hüvitis?

Tööandja maksab töötajale töötasu 150 eurot. Töötukassa maksab hüvitist 70% eelnevast keskmisest töötasust. Kui 70% eelnevast keskmisest töötasust on väiksem kui 434 eurot, siis maksab töötukassa talle hüvitisena 434 eurot, mis  koos tööandja makstud töötasuga tagab töötajale alampalga 584 eurot.

 

14. Kui töötaja töötasu on osaajaga töötamise tõttu väiksem kui alampalk, siis kuidas arvutatakse tema töötasu hüvitis?

Tööandja maksab töötajale töötasu 150 eurot. Töötukassa maksab hüvitisena ülejäänud summa kuni töötaja keskmise töötasuni.

 

15. Kas tööandjal on alati kohustus maksta töötajale töötasu vähemalt 150 eurot või sõltub see töötaja töötatud päevade arvust või töökoormusest selles kuus, mille eest hüvitist küsitakse?

Tööandjal maksab kuu töötasuna alati 150 eurot.

 

16. Töötaja on haiguslehel 16.-29.03. Tööandja taotleb hüvitist märtsikuu kohta. Kas töötukassa maksab hüvitist ka haiguslehel oldud aja eest?

Töötukassa maksab märtsikuu eest hüvitist, kui töötajale on töötasu makstud vähemalt 150 eurot. Kui töötaja on terve kuu olnud haiguslehel, siis pole tööandjal kohustust talle töötasu maksta ning seega ei ole ka õigust töötasu hüvitisele.

 

17. Kuidas arvestatakse töötasu hüvitist, kui töötaja oli lapsehoolduspuhkusel  ja tuli tagasi tööle märtsis, mille eest tööandja hüvitist taotleb?

Sel juhul võetakse arvesse tööandja poolt enne lapsehoolduspuhkust makstud tasud (viimasele kolmele kuule eelnenud üheksa kuud).

 

18. Kas töötasu hüvitist makstakse ka puhkusetasu katteks?

Puhkusetasu ei kompenseerita. Kui töötajale on sama kuu eest makstud ka töötasu, siis on võimalik töötasu hüvitist saada. Kui töötaja on terve kuu olnud puhkusel, siis mitte.

 

19. Tööandja maksab vähemalt 150 eurot, aga juhul kui tööandja maksab töötajale rohkem, kas siis Töötukassa maksab vähem?

Ei. Töötukassa maksab 70% töötaja keskmisest palgast.

 

20. Kas töötukassa maksab tulumaksu kogu hüvitise summalt või  arvestatakse tulumaksuvaba miinimumi (500 EUR)?

Töötukassa peab kinni ja maksab tulumaksu kogu töötasu hüvitise summalt ega   arva maha maksuvaba tulu osa.

 

21. Kas tööandja täidab TSD ainult omapoolse töötasu osas või teeb kogu ulatuses?

Ainult enda osa.

 

22. Kuidas käib märtsikuu palga maksmine, kui on taotletud hüvitist? Kas nii, et tööandja maksab õigel palgapäeval 150€ ja töötaja jääb ootama hüvitist?

Tööandja peab töötasu enda osa välja maksma ja seejärel taotleb hüvitist.

 

23. Kui inimesega on tehtud enne töötasu hüvitise kehtestamist (palgata) puhkusele jäämise kokkulepe, kas seda kokkulepet võib nüüd muuta tagasiulatuvalt ja taotleda töötajale töötasu hüvitist?

Tagantjärele ei ole võimalik palgata puhkuse kokkulepet tühistada, kuna inimene on juba puhkusel olnud.

 

24. Kui töötaja töötab samaaegselt mitme tööandja juures, kuid ainult ühel ei ole talle tööd anda, kas tal siis on õigus saada töötasu hüvitist?

Töötasu hüvitise mõtteks on aidata tööandjal katta töötaja töötasu kulu. Tööandjal on õigus oma töötajatele töötasu hüvitist taotleda ka juhul, kui nad töötavad samaaegselt ka mujal.

 

25. Tööandja maksab palga välja kuu viimasel tööpäeval (märtsis 31.03). Selle kuu palga saab välja maksta veel täies ulatuses, kuid edaspidi pole enam vahendeid, et seda teha. Kui märtsikuu töötasu on välja makstud 31.03, siis kas selle kuu eest on võimalik taotleda töötasu hüvitamist?

 Hüvitist makstakse nende kuude eest, mil töötajatele ei olnud tööd anda või töötasu oli vähendatud. Selle näite puhul märtsikuu eest töötajatele hüvitist maksta, sest märtsis oli tööandjal töötajatele tööd anda ja ka tasu polnud vähendatud. Kui järgmistel kuudel (aprillis, mais) tööandja vastab kvalifitseerimistingimustele, siis on võimalik hüvitist saada.

 

26. Kui töötukassa maksab 70% töötaja keskmisest palgast (kuni 1000 eurot) pärast tööandja esitatud taotlust, siis mis alus on tööandjal maksta töötasu vaid 150 eurot? Tööandja teavitab töötajat, et on taotlenud töötasu hüvitist. Kui tööandja esitab taotluse kohe pärast töötasude väljamaksmist, siis ei jää palgapäeva ja töötasu hüvitise saamise päeva vahele suurt vahet. Tööandjal on ka võimalus töötasu tavapärasest varem välja maksta.

 

27. Kas ühe juriidilise isiku siseselt oleks võimalik eristada segmente ja vaadelda neid eraldi? Näiteks trükiettevõtte ajalehtede ja reklaamlehtede segmendi käive on kukkunud enam kui 50%, aga ettevõtte teistes segmentides suurt käibelangust pole ja kokkuvõttes jääb juriidilise isiku käibe langus vähemaks kui 30%.

Ei. Ühte juriidilist isikut ei ole võimalik käsitleda mitme erineva tööandjana.

 

28. Kui kohtutäitur on ettevõttele esitanud töötaja töötasust kinnipidamise nõude kohustuse, siis kes peab töötasust nõude kinni?

Töötasust teeb kinnipidamisi tööandja, kellele arestimisakt on täitmiseks saadetud.

 

31. Kas on lubatud palgatoetuse ja töötasu hüvitise samaaegne saamine?

Jah. Palgatoetuse otsene eesmärk ei ole toetada majanduslikes raskustes ettevõtteid, vaid motiveerida tööandjat tööle võtma väiksema konkurentsivõimega tööotsijaid (nt erialase hariduse või töökogemusega noored, vähenenud töövõimega inimesed, pikaajalised töötud). Töötukassa maksab palgatoetuseks töötasust 50%, kuid mitte rohkem kui  palgatoetuse piirmäär. Näiteks kui inimese keskmine palk on 1500 eurot. Töötukassa maksab sellest 70%, kuid mitte rohkem kui 1000 ehk antud juhul siis 1000 euro. Tööandja maksab ise 500 eurot, siis saab sellest 250  eurot meilt  palgatoetusena tagasi.

 

32. Kui töötajal on pangakonto teises riigis, siis kelle kanda jääb ülekandetasu?

Välisriigi pangakontole hüvitise ülekande tasu kannab hüvitise saaja.

 

33. Kas taotlused peavad olema allkirjastatud juhatuse liikme poolt ning millised võimalused on nende esitamiseks, sh paberkandjal?

Hüvitise avalduse saab esitada e-töötukassas. Samas saab juhatuse liige volitada ka B-kaardile mitte kantud isikuid avaldust esitama.

 

Lisaks on veel korduma kippuvatele küsimustele leitavad vastused lingilt:

Vastuseid seoses eriolukorraga saab ka lingilt https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19

Sellelt lingilt leitav ka info just nende kohta, kes tulnud reisilt ja viibivad karantiinis:

 

Näiteks vastus küsimusele:

Kas võin töötajana tööle tulemisest keelduda?

 

VÄGA OLULINE ON TEADA: Need töötajad, kes on tulnud välisriigist ja sunnitud jääma 14. päevaks garantiini ei kvalifitseeru antud toetuse alla. Nende jaoks alles töötab valitsus välja toetavaid lahendusi, Töötukassa ja Haigekassa ei oska sellel teemal rohkem antud hetkel infot jagada, mis on nende töötajate jaoks lõpplahendus.

 

Töötaja kohustus töösuhtes on teha kokkulepitud tingimustel tööd. Siiski tuleb töötajal, kes naaseb riskipiirkonnast, võtta arvesse ka Terviseameti soovitusi ning püsida kaks nädalat kodus. See ei tähenda aga automaatselt seda, et töötaja ei pea tööle minema. Töötaja peab tööandjale sellest teada andma ning seejärel tööandjaga kokku leppima, kuidas edasine töötamine käib.

 

Lisaks eelpool nimetatud võimalustele (kaugtöö, tasustamata puhkus, TLS §§ 35 ja 37 rakendamine) on võimalik leppida kokku, et töötaja kasutab põhipuhkust. Kui puhkuse ajakava on tehtud, siis saab põhipuhkuse aegasid muuta üksnes kokkuleppel. Kui töötaja ei soovi kasutada põhipuhkust, tuleb leida muu lahendus.