Noorte ettevõtlikkuse uudised

« Tagasi

Jõgevamaa hariduskonverentsist 28.02.2020

Jõgevamaa hariduskonverentsile „Ettevõtlikkus ja ettevõtlusõpe igasse kooli!" 28.02.2020 Jõgeva Põhikooli saali tuli kokku ligi 40 ettevõtlike koolide õpetajat ja juhti. Päeva avateemaks oli Eesti Vabariigi haridusstrateegia 2035, millest rääkis põhjalikumalt Elo Tuppits Haridus- ja Teadusministeeriumist, kes töötab seal  analüüsiosakonna nõunikuna. Haridusstrateegia 2035 on Elukestva õppe strateegia jätkustrateegia. Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi eestvedamisel koostatakse seekord valdkondade ülene strateegia „"Eesti 2035", millega lepitakse kokku Eesti kõige olulisemad reformid ja investeeringud. Selle dokumendi põhjal toimuvad ka läbirääkimised Euroopa Liidu Komisjoniga tõukefondide kasutamiseks. Haridusteemad on Eesti 2035 üheks prioriteediks.

Reformid haridusvaldkonnas: Haridussüsteemi arendamine õppijakeskseks, paindlikuks ja tulevikku vaatavaks. Inimeste teadmiste ja oskuste arendamine väheneva rahvastiku ning majanduse struktuurimuutustega kohanemiseks. Talentide arengu soodustamine ning talentide hulga suurendamine. Arengukava üldised põhimõtted ja väärtused on eesti keele ja kultuuri väärtustamine; inimeste heaolu ja turvalisus; ühiskonda edendav ja looduskeskkonda säästev areng; õppija võimestamine; vastutustunne ja hoolivus; tõenduspõhisus ja professionaalsus; ettevõtlikkus ja lahenduskesksus; Eesti-sisese ja rahvusvahelise koostöö väärtustamine.

Strateegia olulisemaid märksõnu: õmblusteta haridus. Oluliseks peetakse mõisteid- ennastjuhtiv õppija ning õppijakeskne ja tulevikku vaatav õpe.

Nüüdisaegne õpikäsitus:

  • Õppekavad toetavad õppijakeskset lähenemist. Tõenduspõhine ja kaasav õppekavade arendus ja rakendamine
  • Hindamisel pöörata tähelepanu nii aine- ja erialaoskustele kui üldoskustele
  • Hindamissüsteem peab toetama õppija arengut
  • Pakkuda lapsevanematele spetsialistide tuge ja enesearendamise võimalusi, kuidas olla toetav ja teadlik lapsevanem

Nutikas õppevara ja-metoodika ning õppekavad:

  • Kasutada digi- ja haridusinnovatsiooni potentsiaali õpivõimaluste mitmekesistamiseks ja arendamiseks ning luua süsteemne lähenemine uute lahenduste kasutuselevõtuks
  • Toetada mitmekesiste õppemeetodite ja -viiside (sh haridustehnoloogia) tõenduspõhist arendamist ja rakendamist

Ühine kultuuri- ja väärtusruum, eesti keele ja võõrkeelte õppimine:

  • Kvaliteetne eesti keele õpe alushariduses
  • Eesti keelest erineva kodukeelega põhikoolilõpetaja piisav eesti keele oskus haridustee jätkamiseks või tööturule suundumiseks
  • Tõhustada eesti keele kui teise keele õpetamise metoodika arendamist ja uurimist ning õpetajate valmisolekut töötada mitmekeelses klassiruumis
  • Erinevate võõrkeelte õpetamise ja oskuste laiendamine

Päeva teise ettekande esitas Heidi Uustalu Ettevõtliku kooli arendusjuht teemal, kus küsiti milleks meile Ettevõtlik Kool? Siinkohal kokkuvõte parimatest pärlitest ettekandes.

Ettevõtlik Kool on: Õppima õpetav, seoseid leidev, lõimitud, eluline ja koostööl põhinev.

Ettevõtliku kooli põhimõtetega koolist tulnud õpilane peaks suutma/oskama mõelda: MIDA TEHA, KUI EI TEA, MIDA TEHA! Varasemalt Kiviõli 1. Keskkooli direktorina töötanud Heidi kinnitab, et noor, kes on valmis TAHAN – SUUDAN – TEEN põhimõtete järgi tegutseda, saab elus kenasti ise hakkama. Võtmeisik on koolis õpetaja, kes on eeskujuks ja mõjutab õpilasi. Koolis tuleb siiski arvestada sellega, et eeskujuks tuleb olla nii sõnades kui ka tegudes.

Kool on inimeseks kasvamise koht. Õppimine koolis on lapse jaoks ettevalmistus elueksamiks mitte eksamite eluks. St, et õppimine on eakohane, parajat pingutust nõudev, eluline, juhendatud pidev teekond paremaks, osavamaks, targemaks saamisel.

Praktilised töötoad viisid läbi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Adavere Põhikooli õpetajad.   Inimeseõpetuse õpetaja Katrin Arge tutvustas mängude kasutamist  humanitaar- ja sotsiaalainete õppetunnis.

Karjääri- ja ettevõtlusõppe mentor  Merle Karuks ja huvijuht Terje Õunapuu Adavere Põhikoolist viisid näitlikult läbi õppemängu ETTEVÕTLIK PERE. Mängu eesmärk on luua ettevõtlikkuspädevust arendav keskkond, mis toetab ettevõtlusalase terminoloogia kasutamist, sotsiaalse pädevuse, suhtluspädevuse ja matemaatikapädevuse arengut. Osalejaid said lühikese ajaga väga hea ülevaate suuresti õpetajate ja õpilaste kogemuste põhjal õppeprotsessile sobivamaks muudetud ettevõtlusmängust. Algselt on mäng pärit Ettevõtluskülast, mida nüüd Merle Karuks saab soovijatele pakkuda koolides mängimiseks. Nii mitme erineva õppeaine lõimingut õppimisel on raske mujalt võrdluseks tuua. Mäng on jõukohane ka 1.kooliastmele ja tekitab rõõmu igas õppijas, sest tugev seos reaalse eluga võimaldab paremini erinevaid aineid omandada.

Päev lõppes SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse uudistega, mida plaanitakse 2020 aastal ettevõtlike koolide võrgustikus teha. Plaanis on õppereis, ettevõtete külastused, karjäärimess noortele, ettevõtlusnädala üritused, õpetajavahetus, koolitused õpetajatele ja palju muud.