„Usaldan sind, mõista mind“ seminar tõi fookusesse varajase märkamise ja koostöö tähtsuse
16. aprillil toimus Jõgeva Põhikoolis haridus- ja noortevaldkonna seminar „Usaldan sind, mõista mind“. Seminaril mõtestati, kuidas toetada lapsi ja noori varajase märkamise, usalduslike suhete ning tõhusama koostöö kaudu.
Päev tõi kokku õpetajad, tugispetsialistid, noorsootöötajad, lastekaitsespetsialistid, alushariduse õpetajad ja teised valdkonna esindajad üle maakonna. Metoodikaseminaril saadi ülevaade nii olemasolevatest võimalustest kui ka praktilisi tööriistu igapäevatööks.
Osalejad hindasid päeva sisukust kõrgelt
Seminari eesmärgiks oli suurendada spetsialistide teadlikkust varajase märkamise olulisusest, tutvustada erinevaid sekkumisprogramme ning kujundada arusaama valdkondadeülese koostöö vajalikkusest. Tagasiside põhjal võib öelda, et need eesmärgid said selge kinnituse – osalejad hindasid päeva sisukust, praktilisust ja aktuaalsust kõrgelt. Samas tuli selgelt esile ka vajadus teemade põhjalikumaks käsitlemiseks ja jätkutegevusteks nii maakonnaüleselt kui ka asutuste tasandil.
Peaettekanne pakkus ausat sissevaadet noorte maailma
Seminari peaettekanne Ülli Kukumägilt „Toimetulek raskete noortega“ pakkus praktilistele näidetele toetuvat ja ausat sissevaadet noorte maailma. Käsitleti ohumärke noorte käitumises, antisotsiaalse käitumise võimalikke ilminguid ning erinevusi tüdrukute ja poiste käitumismustrites, samuti koolikiusuga seotud teemasid. Ettekanne mõjus kuulajatele tugevalt ja pani mõtlema, mida märgata ning kuidas reageerida. Nagu üks osaleja tagasisides kirjutas: „Meile, kes olime olemas, on iga Ülli Kukumägi loeng elumuutev ja silmiavav kogemus.“
Praktiline lähenemine
Praktilist lähenemist pakkusid ka mitmed õpiringid. Jane Snaithi juhitud töötoas tutvustati traumateadlikku ja kiindumuspõhist sekkumist, mis on suunatud eelkõige „raske seljakotiga“ lastele, kuid mille põhimõtteid saab rakendada tegelikult kõigi laste toetamisel. Ain Klaasseni õpiring keskendus probleemse käitumise sekkumistele, tuues esile, et karistamine ei ole tõhus viis noore käitumise muutmiseks. Olulisem on soovitud käitumise märkamine, tunnustamine ja järjepidev suunamine. Samas tõid osalejad välja, et sellised teemad vajavad rohkem aega ja süvitsi käsitlemist, et neid päriselt oma töös rakendada.
Varajase ja õigeaegse märkamise olulisus
Seminari keskseks fookuseks oli varajase ja õigeaegse märkamise olulisus. Ühiselt tõdeti, et just see määrab sageli ära, kas noor saab abi õigel ajal või jõuab probleem süveneda. Seda kinnitasid ka mitmed töötoad ja arutelud. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialisti Maibell Neemsalu õpiringis käsitleti lastekaitseseaduse muudatusi, mis täpsustavad nii spetsialistide kui ka kõigi täiskasvanute vastutust lapse abivajaduse märkamisel ja sellest teavitamisel. Sama sõnum kõlas ka teistes aruteludes ning osalejate tagasisides – märkamise ja teavitamise teema oli üks enim kõnetanud valdkondi kogu päeva jooksul.
Vajadus teadliku ja süsteemse koostöö järele
Töötubade järgselt tõdeti, et kuigi ühe lapse või noore ümber tegutseb sageli mitmeid spetsialiste ja tugivõrgustiku liikmeid, ei pruugi nende tegevus olla piisavalt koordineeritud. Ootused ja võimalused noore toetamisel on erinevad ning sageli jääb puudu ühisest eesmärgistamisest ja kokkulepetest. Mistõttu on abi noorele küll olemas, kuid see ei pruugi olla kõikehõlmav. Seminar rõhutas vajadust teadliku ja süsteemse koostöö järele, kus info liigub, rollid on selged ning tegutsetakse ühise eesmärgi nimel.
Jõgevamaa vajadused
Kõige enam toodi tulevikuvajadustena esile noorte vaimse tervise teemasid, traumakogemusega noorte toetamist, käitumisraskuste mõistmist ja suunamist ning liikumise ja vaimse tervise seoseid. Samuti rõhutati vajadust tugevdada koostööd perede ja spetsialistide vahel ning parandada infovahetust. Mitmed osalejad tõid välja, et kuigi seminari töötoad olid sisukad, jäi ajast puudu, et teemadesse piisavalt süvitsi minna.
Seminarist kasvas välja ka konkreetseid ideid edasiseks tegevuseks. Näiteks peeti vajalikuks „Räägime lastest“ metoodika koolitusgrupi loomist maakonnas ning laiemalt erinevate tõenduspõhiste lähenemiste tutvustamist ja rakendamist. Järgmise sammuna jätkub oluliste teemade käsitlemine juba oktoobris toimuval III vaimse tervise konverentsil, kus on võimalik süveneda küsimustesse, mis seekord enim kõlama jäid.
„Usaldan sind, mõista mind“ kinnitas, et noorte toetamine algab märkamisest ja suhtest, kuid vajab toimimiseks ka teadlikku koostööd ja ühist arusaama. Seminar andis suuna ja ühise keele, millele edasi ehitada – tegelik mõju sünnib aga sellest, kuidas need mõtted jõuavad igapäevapraktikasse ning aitavad luua keskkonna, kus iga noor on märgatud ja toetatud.
GALERII:
Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
Täname meeldiva koostöö eest Jõgeva Põhikooli.
