Meeliülendav Laulu- ja tantsupidu ISEOMA on saanud ajalooks.
3.-6. juulini toimunud peol osales Jõgevamaalt kokku 836 lauljat, rahvatantsijat, võimlejat, rahvamuusikut ja orkestranti koos oma juhendajate ja saatjatega .
JÕGEVAMAA jaoks sai ISEOMA PEO alguseks vahetult enne peonädala algust laulupeo tule saabumine maakonda ja selle kandmine vallast valda, külast külla. Tule tervitamiseks olid end valmis seadnud kolme omavalitsuse erinevad piirkonnad , kus kõlasid laulud ja pillilood, erinevad mustrid läbi rahvatantsu ning ei puudunud ka näitemäng. Eriliseks sai tule hoidmine Mustvee kirikus koos hommikuse südamliku palvusega.
Peatuspaikades rändas tuli käest kätte, mis andis tunnistust jätkuvast laulupeo traditsiooni olulisusest ning kandis endas meie ühtsustunnet ja kokkuhoidmise vajadust. Rahvakultuuris on sageli keskne roll perel ja kogukondlikel suhetel. Töö, pidustused ja tavad toimuvad ühiselt, rõhutades koostööd ja vastastikust toetamist. Seda kõike kinnitas ISEOMA pidu.
15.juunil Tartus süüdatud laulupeo tuli rändas läbi kõikide maakondade ning süttis 3. juulil Kalevi staadionil tantsupeol, 4. juulil Vabaduse väljakul rahvamuusikapeol ning 5. juulil lauluväljaku tuletornis laulupeol.
Kõik peolised said laupäeval kokku ühises rongkäigus. Jõgevamaalased astusid vihmast ilma trotsides rõõmsameelselt Vabaduse väljakult lauluväljakule. Südames rõõm ja tänutunne. Rongkäigule eelnevalt olid tantsupeolised maha tantsinud 3 kaunist ja südamesse pugevat etendust, rahvamuusikud tõmmanud pillikeeled pingule ning nüüd oli lauljate kord oma lauluhääled valla päästa.
Väge ja vaimsust meile kõigile: kollektiiv, juhendaja, õpetaja, lapsevanem, toetaja, sõber .
Teksti koostas Tiina Tegelmann, ISEOMA peo Jõgevamaa kuraator