Jõgevamaa III vaimse tervise konverentsil „Liigun vaimu terviseks“ räägiti liikumisest, enesehoiust ja sellest, mis meid elus kannab
28. oktoobril 2026 toimus Jõgevamaa Gümnaasiumis kolmas maakondlik vaimse tervise konverents „Liigun vaimu terviseks“, mis tõi kokku ligi 70 laste ja noortega töötavat spetsialisti. Sel korral keskendusime enesehoiu olulisusele ja võimalustele, vaadeldes vaimset heaolu liikumise, inimsuhete ning iseenda sisemise tasakaalu hoidmise kaudu.
Jõgevamaa vaimse tervise konverentside eesmärk on olnud algusest peale pakkuda laste ja noortega töötavatele spetsialistidele võimalust koguda oma kodumaakonnas uusi teadmisi ja taipamisi, kinnistada juba toimivaid praktikaid ning saada tuge ja julgustust uute lähenemiste kasutamiseks igapäevatöös.
Sel aastal pöörasime pilgu aga senisest enam spetsialistile endale. Laste ja noortega töötades oleme sageli need, kes märkavad, kuulavad, toetavad ja aitavad. Kuid selleks, et meil jätkuks jõudu olla teiste jaoks olemas, peame oskama märgata ja hoida ka iseennast.
Üks oluline võimalus oma vaimse heaolu toetamiseks on liikumine. Sellest rääkis juba meie esimesel vaimse tervise konverentsil ajuteadlane Cristina Kroon. Tänavusel konverentsil saime seda teadmist veelgi kinnistada, kuulates erinevaid kogemuslugusid ning kogedes praktilistes õpiringides, kuidas liikumine, loovus ja teadlik enesehoid aitavad vaimset tasakaalu säilitada.
Otse läbi looduse ja iseenda piiride
Päeva avasid otseretkede entusiastid Iti, Toomas ja nende neljajalgne matkakaaslane kass Kilu, kes tutvustasid otsejoones matkamise maailma. Tänaseks on nad otseretkedel läbinud Muhu saare, Hiiumaa, Saaremaa ja Jõgevamaa ning kõndinud sirgjoonelisel teekonnal läbi Eesti, Läti ja Leedu.
Kuid kuidas on otsejoones matkamine seotud vaimse tervisega?
Iti ja Toomas jagasid, kuidas nende retked on viinud neid keerulistesse ja kohati päriselt ohtlikesse olukordadesse. Sellised kogemused on aidanud neil paremini mõista, millised igapäevaelus ette tulevad olukorrad üksnes tunduvad ohtlikud ning millised kujutavad endast tegelikku ohtu.
Matkajad viitasid ka teadlase Mark Sothmanni käsitlusele, mille kohaselt võib regulaarne ja jõukohane füüsiline stress aidata suurendada vastupanuvõimet sotsiaal-emotsionaalsele stressile. Seda mõtet kinnitasid nad oma kogemuse põhjal: pärast väljakutseid pakkuvat matka tunduvad paljud igapäevased pinged lihtsamini hallatavad.
Nende sõnum oli julgustav – aeg-ajalt tasub astuda välja harjumuspärasest mugavustsoonist, võtta ette jõukohaseid väljakutseid ja kogeda looduses liikumist. Nii õpime paremini tundma iseennast, oma võimeid ja piire ning kasvatame enesekindlust, mis aitab toime tulla ka igapäevaelu pingetega.
Iti, Toomase ja Kilu seiklustele saab kaasa elada nende YouTube’i kanalil TOM-ITI.
Liikumine aitab elus edasi liikuda
Liikumise tähendusest oma elus rääkis ka Hannes Hermaküla, kelle ettekanne oli täis isiklikke kogemusi, elutarkust ja äratundmisrõõmu.
Hannes tõi esile, et liikumine on inimesele loomupärane juba enne sündi. Oma eluteekonda kirjeldades meenutas ta, kuidas väikesest poisist, kes venna eeskujul sporditrenni sattus, kasvas elujõuline ja liikumist armastav mees.
Tema jaoks on liikumine olnud palju enamat kui füüsiline tegevus. See on aidanud keerulistest eluetappidest läbi tulla, pakkunud tuge ja loonud tema ümber sõprade võrgustiku, millel on oluline roll vaimse tasakaalu hoidmisel. Sama oluline kui füüsiline aktiivsus on aga oskus hoida suhteid, märgata inimesi enda ümber ja väärtustada seda, mis meie elus päriselt oluline on.
Oma elufilosoofiat ilmestas Hannes kahe teda saatnud mõttega. Neist üks oli Gröönimaa vanasõna, mille sõnum on, et hetkel, mil tunneme, et enam edasi ei jaksa, võib meis peituda veel märksa rohkem jõudu, kui oskame arvata. Teine oli Reinhold Niebuhriga seostatav meelerahupalve, mis tuletab meelde vajadust leppida sellega, mida muuta ei saa, leida julgust muuta seda, mida saame, ning osata neil kahel vahet teha.
Terves kehas terve vaim – aga mida see tegelikult tähendab?
Konverentsi ettekannete osa lõpetas Naatan Haamer, kelle ettekanne „Et terves kehas oleks terve vaim“ kutsus vaatama inimese heaolu tavapärasest laiemalt.
Naatan alustas tuntud ütluse „Terves kehas terve vaim“ päritolu avamisest ning suunas kuulajaid mõtlema sellele, mida me vaimse tervise all tegelikult mõistame. Ta eristas vaimset tervist ehk inimese psühholoogilist ja emotsionaalset heaolu vaimsusest ehk spirituaalsusest, mis seostub sügavamate väärtuste, elumõtte ja tähenduse otsimisega.
Nende kahe mõõtme kirjeldamiseks kasutas ta horisontaalse ja vertikaalse telje võrdlust. Horisontaalne mõõde hõlmab meie igapäevast toimetulekut, suhteid, tööd, emotsioone ja kohustusi. Vertikaalne mõõde aitab aga mõtestada, kes me oleme, millesse usume ning mis annab meie elule sügavama tähenduse.
Naatan rõhutas, et need kaks mõõdet ei ole teineteisest lahutatavad. Meie väärtused, elu mõtestamine ja tunne, et oleme osa millestki suuremast, võivad olla oluliseks toeks ka keerulistel aegadel. Samas vajab inimene sisemise tasakaalu hoidmiseks tähelepanu nii oma füüsilisele ja psühholoogilisele heaolule kui ka suhetele ning elu tähenduslikkusele.
Olulise teemana tõusis esile ka inimsuhete hoidmine. Naatan tuletas meelde, et head suhted ei teki ega püsi iseenesest, vaid vajavad kõigi osapoolte teadlikku panust. Seda mõtet ilmestas tabav võrdlus: „Hea suhe ei ole sõjatanner, vaid ehitusplats.“
Ettekandest jäi kõlama ka mõte, et me ei pea püüdlema täiuslikkuse poole, vaid soovima olla parim võimalik versioon iseendast. Seejuures ei ole me üksi – vajame teisi inimesi ning ka teised vajavad meid.
Naatani ettekanne avardas päeva jooksul käsitletud enesehoiu teemat, tuletades meelde, et inimese heaolu kujuneb paljude omavahel seotud tegurite koosmõjus. Oluline on hoida tasakaalu igapäevase toimetuleku, suhete, isiklike väärtuste ja elu tähenduslikkuse vahel.
Teadmised said praktilise väljundi
Päeva teine pool oli pühendatud praktilistele tegevustele. Osalejad läbisid kolm 25-minutilist õpiringi, mida juhendasid Kertu Kuld, Eva Linde ja Naatan Haamer.
Kertu Kulla juhendamisel tutvuti muusikateraapia võimalustega ning kogeti, kuidas muusika aitab märgata ja väljendada emotsioone ning mõtteid. Õpiringi käigus valmis ka ühine loovplakat „Päeva mõtete ja tunnete peegeldus“, kuhu osalejad said muusikast inspireerituna joonistada ja kirjutada päeva jooksul tekkinud tähelepanekuid, taipamisi ning tundeid.
Eva Linde avas tantsu- ja liikumisteraapia maailma, pakkudes võimalust kogeda, kuidas keha ja liikumise kaudu saab toetada eneseteadlikkust, emotsioonide väljendamist ning sisemise tasakaalu leidmist.
Naatan Haamer viis osalejad kujutluslikule rännakule läbi põlvkondade. See kutsus märkama inimesi, kes on meie eluteed kujundanud, meile jõudu andnud ja meid toetanud. Samal ajal aitas rännak mõtestada, kui paljude inimeste elu puudutame omakorda meie – nii isiklikes suhetes kui ka oma igapäevases professionaalses tegevuses.
Need kolm õpiringi pakkusid võimalust võtta päeva jooksul kuuldud mõtted kaasa isikliku kogemusena ning leida uusi, lihtsaid viise nii enda kui ka teiste heaolu toetamiseks.
Konverentsipäevast jäi kõlama üks oluline mõte: enesehoid on palju enamat kui liikumine või puhkamine. See on ka oskus märgata ja mõista iseennast, hoida tähenduslikke suhteid ning teada, mis annab meie elule mõtte ja jõu edasi liikuda. Just nendele teadmistele ja kogemustele toetudes saame paremini hoida nii iseennast kui ka olla toeks teistele.
Aitäh, et võtsite aega iseendale!
Oleme südamest tänulikud kõigile laste ja noortega töötavatele spetsialistidele, kes võtsid selle päeva iseenda jaoks. Aitäh, et olite kohal, mõtlesite kaasa, julgesite kogeda ja võtsite aega oma heaolu ning enesehoiu peale mõtlemiseks. Loodame, et konverentsilt saadud teadmised, taipamised ja praktilised kogemused leiavad koha nii teie isiklikus elus kui ka igapäevases töös laste ja noortega.
Suur aitäh kõigile esinejatele ja õpiringide juhendajatele, kes oma teadmisi, kogemusi ning mõtteid meiega jagasid!
Eriline tänu kuulub ka päeva juhtinud Iti-Jantra Eriksole, kes hoidis konverentsi mõnusat ja hoogsat kulgu ning hoolitses selle eest, et ettekannete vahel püsiksid ärksana nii meie keha kui ka mõtted.
Ja loomulikult aitäh meie päeva kõige karvasemale külalisele, kass Kilule, kes tõi konverentsile elevust, rõõmu ja hulganisti sooje emotsioone! 🐾
Konverentsi toimumist toetasid Tervise Arengu Instituut ning kaasrahastajana Euroopa Liit projektide „Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks“ ja „Iga Jõgevamaa noor on ühiskonna osa“ ning Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ kaudu.
