Kolm nägu, üks suvi: avasta Jõgevamaa peidetud pärlid

Jõgevamaa ei püüa olla kõige kärarikkam ega ülerahvastatud suvesihtkoht Eestis. Just selles peitubki tema võlu. Siin kohtuvad lossid ja järved, vanausuliste traditsioonid ja Eesti kirjanduslugu, romantilised väikelinnad ja ürgne loodus. Kui otsid suve, kus iga päev viib uue avastuseni, siis tasub võtta suund Jõgevamaale.

Kolm eriilmelist piirkonda pakuvad põhjuseid tagasi tulla ikka ja jälle – olgu selleks veinipäev Põltsamaal, Vooremaa voored või Peipsiäärne eluolu Mustvees.

Põltsamaa lossi tornis Foto: Kristi Sepri

Põltsamaa – sillad, roosid ja veinikultuur

Põltsamaa tähistab tänavu väärikat juubelit – linnaks saamise 100. aastapäeva. See kaunis väikelinn on tuntud kui Eesti sildade pealinn, sest siin ühendab jõe kaldaid koguni 19 silda. Lisaks kutsutakse Põltsamaad rooside linnaks, kus suvised jalutuskäigud viivad läbi Roosisaare ja ajaloolise linnaruumi.

Põltsamaa Roosisaar Foto: Liina Laurikainen

Suve keskpunktiks on kindlasti Põltsamaa loss – ajalooline lossikompleks, kus kohtuvad muuseumid, veinikelder-resto, käsitöökojad ja kirik. Lossihoovist leiab tegevust terveks päevaks ning ühtlasi avaneb lossitornist suurepärane vaade kogu piirkonnale.

Põltsamaa loss Foto: Raivo Laanes
Puurmani mõis Foto: Liina Laurikainen

Lisaks tasub võtta ette sõit romantilise Puurmani mõisa juurde, mille elegantne arhitektuur ja inglise stiilis park mõjuvad justkui stseenina vanast filmist. Vaatamistväärt mõisahooneid on läheduses veel teisigi – Pajusis, Adaveres ja Lustiveres.

Suve üks oodatumaid sündmusi toimub 1. augustil, kui lossihoovis leiab aset Põltsamaa Veinipäev. Hea muusika, Eesti veinid ja suvine atmosfäär muudavad selle ideaalseks põhjuseks võtta aeg maha ning nautida Eesti suve kõige maitsekamal moel.

Vooremaa – järved, kirjandus ja looduse rahu

Jõgevamaa südames laiuv Vooremaa on paik, kus Eesti loodus näitab oma pehmemat ja rahulikumat palet. Voored, järved ja metsad loovad maastiku, mida ei leia kusagilt mujalt maailmast. Samas on see piirkond tihedalt seotud Eesti kultuurilooga – siin on elanud ja tegutsenud nii Oskar Luts, Betti Alver kui ka Alo Mattiisen.

Männikjärve raba Foto: Rivo Veber

Peredele ja aktiivsetele avastajatele pakub elamusi Kuremaa Elamuskeskus. Kuremaa lossis saab tutvuda piirkonna ajaloo ja eluoluga, spordi- ja heaolukeskuses ning terviseradadel turgutada oma keha ning rannas veeta mõnus suvepäev.

Kuremaa loss Foto: Andres Razik

Kirjandushuvilised leiavad tee legendaarsesse Palamuse muuseum, kus ärkab ellu armastatud „Kevade“. Samal ajal ootavad loodusesõpru Endla looduskaitseala matkarajad ja ajalooline Struve meridiaanikaare tähis – paik, mis ühendab teaduse ja looduse ainulaadsel moel.

Palamuse muuseumi klassituba. Foto: Liina Laurikainen-Pari

Sügise poole muutub piirkond eriti elavaks, sest 19. septembril toimub legendaarne Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat– Eesti üks armastatumaid laatasid, kus kohtuvad maaelu traditsioonid, käsitöö ja ehe laadamelu.

Peipsi ja Mustvee piirkond – traditsioonid, käsitöö ja päris elu

Jõgevamaa idaosas avaneb hoopis teistsugune maailm. Peipsiäärne Mustvee piirkond on tuntud mitmerahvuselise kultuuri ja omanäolise eluolu poolest. Mustveed kutsutakse sageli ka kirikute pealinnaks, sest väikeses linnas seisavad kõrvuti eri konfessioonide pühakojad.

Piirkonna üheks suurimaks tõmbenumbriks on Kalevipoja Koda, kus Eesti rahvuseepos muutub elavaks ja interaktiivseks elamuseks nii suurtele kui väikestele külastajatele.

Kalevipoja Koda Foto: Rivo Veber

Eriline koht on Avinurme Puiduait – paik, kus elab edasi Eesti puutöötraditsioon. Siin saab näha meistrite käsitööd, osaleda töötubades ja viia koju midagi tõeliselt ainulaadset.

Avinurme Puiduait Foto: Andres Razik

Augustiõhtutesse toob erilise meeleolu Avinurme vabaõhulavastus Viimane rong, mis jõuab publiku ette mitmel augustikuu õhtul. Suvine teater keset ajaloolist miljööd loob elamuse, mida on raske unustada.

Lisaks on terves piirkonnas sel suvel fookuses imeliseid maitsed, sest –
Jõgevamaa on Eesti toidupiirkond 2026!