Vaimse tervise konverentsil „Oled mu (h)ingel“ õppisid Jõgevamaa laste ja noortega tegelevad spetsialistid lõviga võitlema
22. oktoobril 2025 kogunes Avinurme Kultuurikeskuses ligi 120 Jõgevamaa laste- ja noortega töötavat spetsialisti, et avada vaimse tervise teemat ärevuse vaatepunktist. Konverentsi fookuses oli küsimus, „kuidas aidata noort ärevas maailmas?“ ning vastuseid erinevatest vaatepunktidest aitasid leida nii valdkonna spetsialistid, kogemuslugu jaganud noor kui ka lapsevanemate esindaja.
Järjekorras juba teine Jõgevamaa vaimse tervise konverents tõestas, et teema tõstatamine ning ühise lähtepunkti loomine on hädavajalik, et luua noorte jaoks toetav, kuid piisavalt mõistev ja avatud ruumiga keskkond, milles puudub üleliigne surve vastata kellegi teise ootustele.
Konverentsi ettekannetest kõlama jäänud olulised mõtted püüdis kinni ning tõi pildikeelde illustraator Piret Räni.
Vii end Pireti tegemistega kurssi siin illustraatorpir.ee
Meliva kliiniku psühholoog-nõustaja Anneli Lillepea avas konverentsi avaettekandega „Kui süda põksub liiga kiiresti“. Anneli aitas mõista, milline on ärevuse olemus, miks me seda tunneme, mida ärevus kehaga teeb, millised on ärevuse tunnused ja erinevad ärevushäired.
Kohe alguses sai selgeks asjaolu, et vaatamata erinevatele stigmadele ja stereotüüpidele, on ärevus päris asi ning see ei ole ette kujutatud. On oluline teadvustada, et noortel on ärevushäirete ja depressiooni risk 2x kõrgem kui elanikkonna seas keskmiselt.
Anneli tõi välja, et ärevuse playlisti kuuluvad nt. perfektsionism, motivatsioon, ebamäärasus, kiirustamine, distantseerunud peresuhted, kõrged ootused, läbipõlemine jne-jne. Kuidas selle kõigega toime tulla? Seda tuleb õpetada nii noortele kui täiskasvanutele!
Üks lihtne, kiire ja ergastav viis on näiteks kujutleda ette, et võitled lõviga – annad ettekujutatud lõvile alt-ülalt-kõrvalt obadusi ning tunned, kuidas kehasse tungib heaolutunne. Just nõnda võitlesid ka kõik konverentsil osalenud spetsialistid ettekujutatud lõviga.
Anneli kohta leiad rohkem infot siit katriito.ee/anneli-lillepea
Kasvatuspsühholoog, vanemahariduse ja vaimse tervise edendaja Merilin Mandel tuletas meelde, kuidas mitte üldse pahatahtlikult, kuid sisse kodeeritult tekitame oma küsimuste ja suhtlusstiiliga ühiskondlikult surve nagu kogu aeg on kiire-kiire-kiire. Alates lasteaiast küsime lastelt „Kelleks sa saada tahad?“ viidates pahaaimamata sellele, et juba peaksime teadma, milliseks oma elu kujundada.
Inimliku vestluse loomiseks küsime noortelt: „Mis eriala sa õppima lähed?; Kas pruuti-peikat ka juba on?; Noh, kas juba pisiperet ka oodata?; Nooh, kas juba pulmaplaane ka on?“ kuid selle taustal tekitame (alles välja kujunemas) noortel tunde, et „peaksin vist…“. Aga kas peab? Kas peab vastama kellegi teise ootustele ja ettekujutusele?
Merilin tuletas oma ettekandega meelde, et mitte midagi ei pea tegema selle pärast, et teised niimoodi arvavad! Reegleid on tegelikult vähe – peaasi, et sa ei kannata ja kui sa leiad midagi, mis teeb sulle rõõmu, siis tee seda! Su elu juba käib, kogu aeg – ei tasu end ise piirata!
Merilini tegemisega hoia end kursis siin: sotsiaalmeedikud.ee
Konverentsi teise poole avas MTÜ IdeedEst asutaja, kirglik noortevaldkonna aktivist ja noorte vaadete ning vaimse heaolu eest kõneleja Grete Kull.
21-aastane Grete avas enda senise väga suurte tõusude ja mõõnadega elutee, millest ta on veetnud aastaid haiglas ja teraapias, et saada iseendaga sõbraks. Täna on ta tänulik, et on elus ja jagab oma lugu, et toetada seeläbi teisi hädas olevaid noori.
Grete toonitas, et hädas oleva noore jaoks on hästi oluline eduelamus ja kui spetsialistina suudame aidata noorel leida üles armastuse oma huvide ja hobide vastu, siis see võib olla päästerõngaks.
Lisaks rõhutas Grete teadmist, mida tuleb suunata noortele: Abi on olemas! Olgu selleks teraapia, ravimid, puhkus, haigla, sotsiaalprogrammid jne-jne. Oluline on ka see, et noore kõrval oleks usaldusväärne täiskasvanu, kelle poolt on tajuda toetust ja mõistmist. Lõpetuseks tõdes Grete, et elu on päris ilus!
Oleme südamest tänulikud Gretele oma loo ja oluliste aspektide jagamise eest! Tänu Grete kogemusloole saame spetsialistidena olla taaskord teadlikumad, mida tähele panna ja kuidas päriselt toeks olla.
Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Dagmar Ainsoo keskendus oma ettekandes „Ellujäämiskunst muutuste keskel“ nii sellele, kuidas toetada noort kui ka sellele, milline on inimestega töötava spetsialisti kohustus enesehoiu vaatest.
Dagmar tõi välja, et noortega töös on olulisel kohal kontakt ja positiivse kontakti loomiseks tuleb tunda huvi noore ja tema tegemiste vastu, olla lugupidav ja mitte alahinnata noort (tema on enda elu spetsialist!), küsida avatud küsimusi, mitte alahinnata vaikust, võtta aega, selgitada välja, mis on probleem konkreetse inimese mitte tema vanemate või kellegi kolmanda jaoks ja unustada ära meie endi piiravad uskumused.
Lisaks tõi Dagmar fookusesse, et ka kaastundeväsimus ja läbipõlemine on päris asjad ning puhkamine ja piiride seadmine on inimestega töötavate spetislistidena meie vastutusega kaasnev eetiline kohustus. Toetavad ka supervisoon, kovisioon, kolleegide tugi.
Dagmari tegemistel saad silma peal hoida tema kodulehel remedio.ee
Konverentsi ettekannetele järgnes arutelu, milles avasid oma rollist tulevaid vaateid Jõgeva Põhikooli sotsiaalpedagoog Kertu Säinas, lapsevanemate esindajana Katrin Zilinski, noore vaateid esindas Grete Kull ja spetsialisti lähtepositsioonilt kõneles kaasa Dagmar Ainsoo.
Konverentsi ettekannete eel pakkusid emotsiooni teemakohased videod Susan Kolde loomingust. Konverentsi lõpetas Susani luulekava.
Susani videoid vaata siin youtube.com/@Suusisahtel
Kogu päeva sidus tervikuks ning aitas teemasid mõtestada, peegeldada ja täpsustavalt avada ajakirjanik Mirjam Mõttus.
GALERII:
Fotod tegi: Eleriin Aab.
Täname meeldiva koostöö eest: Avinurme Kultuurikeskus, Avinurme Gümnaasium, Tamme-Kopra Cake House, Eleriin Aab, Ringo Saar ja Juss.
Konverentsi korraldas Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, programmi ja korraldusliku poole eest vastutasid Eva-Kristi Hein ja Airi Parv.
Konverents toimus projekti “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks” raames, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
