Jämesoolevähk on aina sagedamini esinev haigus, mida diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 inimesel. Tervisekassa rõhutab regulaarselt sõeluuringul osalemise olulisust, sest nii on võimalik haigus avastada varases arengujärgus või enne selle välja kujunemist. Jõgeva maakonnas kasutas mullu tasuta tervisekontrolli võimalust 68%kutsutud naistest ja 55% meestest.
Tervisekassa alustas oktoobris jämesoolevähi sõeluuringu teavituskampaaniaga, milles kutsub 60-68-aastaseid mehi ja naisi tasuta sõeluuringule. „Jämesoolevähi sõeluuringuga on võimalik leida vähieelsed muutused enne haiguse ja sümptomite tekkimist. Ōigeaegse meditsiinilise abiga on vōimalik neid muutuseid edukalt ravida, päästes patsiendi ehmatavast diagnoosist,” selgitas Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna. „Enamikule annab sõeluuringul osalemine kindlustunde ja teadmise, et tervis on korras,” lisas Suurna.
Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt tuvastati 2020. aastal sõeluuringu käigus vähieelseid muutuseid 1,4% osalenutel ehk ligi 600 inimesel. „Sõeluuring on tõhus viis kasvajate avastamiseks varajases staadiumis, mil neid saab edukalt ravida ja ennetada kehas edasi levimist,” selgitas Suurna. Vähidiagnoosi sai vaid 0,3% sõeluuringul osalenutest.
Jõgeva maakonnas oli eelmisel aastal suurem jämesoolevähi sõeluuringu hõlmatus Põltsamaa vallas (64%). „Viimase viie aasta jooksul on Jõgevamaal osalusmäär tasapisi tõusnud, seega loodame, et meie elanikud
hoolivad oma tervisest selgi aastal ja ületavad eelmise aasta osalusaktiivsust. Sõeluuringutel osalemine on perearstide hea töö tulemus,“ sõnas Jõgeva maakonna tervisedendaja Maie Puusepp. Keskmiselt osalesid Eestis skriiningul ligi pooled ehk 54% kutsutud naistest ja meestest. Selleks, et riiklikud sõeluuringud täidaksid oma eesmärki, peaks osalusmäär olema vähemalt 70%.
Maakonniti on osalusaktiivsus erinev. „Eelmisel aastal olid kõige eesrindlikumad osalejad Võru-, Tartu-, Hiiu-, Põlva-, Pärnu- ja Läänemaal elavad mehed ja naised, kus uuringule jõudis 62%–66% kutsututest. Kõige vähem võeti jämesoolevähi sõeluuringust osa Ida-Viru-, Valga-, Harju-, Viljandi- ja Saaremaal, kus hõlmatus oli 47%–53% vahemikus,” märkis Tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas. „Jämesoolevähi sõeluuringu puhul on muuhulgas väljakutseks meeste madal osalusaktiivsus – mullu osales meie andmetel sõeluuringul 59% naistest, kuid ainult 49% meestest,” tõdes Niglas.
Kes ja kuidas saab jämesoolevähi sõeluuringus osaleda?
Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule 60–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. Tänavu on uuringule kutsutud 80 533 ravikindlustatud ja ravikindlustamata naist ja meest sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963. „Kuna kutse kehtib aasta lõpuni, siis jõuavad veel sõeluuringul osaleda ka need kutsutud, kes seda veel teinud pole,” soovitas Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna.
Sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Vastuvõtul antakse väljaheiteproovi võtmiseks vajalik peitveretesti komplekt. Proovi saab mugavalt võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud. Tervisekassa kinnitab, et juhul kui peaks tekkima vajadus lisauuringuteks või raviks, siis ka need kulud on kaetud kõigile, sealhulgas ravikindlustuseta inimestele.
Sōeluuringu puhul on tegemist terviseuuringuga, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele ja meestele. Sõeluuringu kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või Tervisekassa klienditoelt kirjutades info@tervisekassa.ee ning helistades 669 6630. Vaata ka lisaks https://soeluuring.ee/jamesoolevahk/
Lisainfo:
Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna
E-post: maria.suurna@tervisekassa.ee