Kudujate Koopiaklubi kutsub kõiki 24. veebruaril ehtsaid Eesti kindaid kandma!

Eestlaste jaoks on kirikindad üle aegade olnud märgilise tähendusega – andnud jõudu ja väge, toonud õnne ja kaitsenud kurja eest. Kinnastes on kodusoojus, on kuduja aeg ja armastus ning meie oma kindakirjad, mille saame pärandina minevikust tulevikku kanda.

Kudujate Koopiaklubi kutsub kõiki 24. veebruaril ehtsaid Eesti kindaid kandma!

Postita 24. veebruaril pilte #kannaneestikindaid

 

Muidugi on üle aastasadade villased kindad sooja andnud, aga tähtsate toimingute juures olid need kaasas isegi soojal ajal. Nii olla esimesed kolm peotäit viljagi külvatud kindaga, pidurõivastuse juures olid meestel kindad vöövahel ka suvel. Tihedalt kootud ilusa mustriga kindad olid väärtuslikuks ja maagiliseks kingiks, mida kombekohaselt jagati pulmades uutele sugulastele ja viidi andidena loomalautagi. Kinnastega saadeti inimene ka viimsele teele.

Millised need ehtsad Eesti kindad siis on?

Meie muuseumides on ühtekokku üle 5000 paari vanu kindaid, tänu portaalile Eesti Muuseumide Veebivärav ehk MuIS (muis.ee) võib igaüks neid oma kodus kaeda. Kõik need kindad on täisvillasest lõngast käsitsi kootud, nende hulgas on mitmevärvilise kirimustriga laba- ja sõrmkindaid, aga ka vikli- või pitsikirjaga sõrmkindad. Kõige sagedasem värvivalik oli lambavalge ja tumesinine. Eestlased olid paiksed, nii kujunesid igas kihelkonnas välja oma kindakirjad, värvieelistused ja töövõtted, mida järgmisele põlvkonnale edasi pärandati. Seetõttu ongi me kindapärand nii mitmekülgne, selles on äratuntavad Mulgi ülitihedalt kootud sini-valged labakindad, Tõstamaa valged roositud pidukindad, Muhu kinnaste keerulised mustrid ja säravad värvid, Seto kinnaste punased kirjad, Saaremaa kinnaste väikesed sinised kirjad ja Suure-Jaani kinnaste suured sinised kirjad, Audru kinnaste narmastega randmed…

Soe tunne on, kui näed moodsa mantli kõrval käsitsikootud traditsioonilisi kindaid – justkui ehet aegadetagusest ajast. See on hinnaline ehe, sest üks Eesti kindapaar pole miskit moodi masinatega teostatav, see peidab endas suurimat väärtust – kellegi aega. Aega, mis on armastusega pühendatud kinda kandjale, ammu elanud eestlaste loodud pärandile ja Eestile. Nii võiksid kindad me käes olla märgiks, et hoolime oma kodust, oma maast ja oma inimestest. Loodame, et need toovad üle aegade õnne ja kaitsevad kurja eest.

Kanname Eesti pidupäeval Eesti kindaid!

Kudujate Koopiaklubi on alates 2013. aastast Facebookis tegutsev Eesti silmuskudumise pärandist kirglikult huvituv ning muuseumiesemete põhjal koopiaid kuduv klubi, kuhu kuulub tänase seisuga 297 liiget. Meid seob armastus vanade kudumite vastu, aga ka teadmisjanu ning soov kasutada ja tutvustada traditsioonilisi kudumisvõtteid. 2020. aastal astus Kudujate koopiaklubi esmakordselt avalikkuse ette Eesti Rahva Muuseumis näitusega „Meie argipäeva vidussepidamise aeg“, kus lisaks muuseumiesemetele olid väljas rohkem kui 80 traditsioonilisel viisil kootud täiesti uut Muhu sukka.

2021. aasta jõulupühade ajal andis Kudujate Koopiaklubi Anu Raua Keskuse toetuseks Anu Rauale üle 74 paari imetihedalt kootud Mulgi kinnaste koopiaid. 2022. aastal olid kindad väljas Eesti Rahva Muuseumis, Heimtali Muuseumis ja Kihnu Muuseumis näitusena “Meie Raudvara on kindad”. 2023. aastal algatas Kudujate Koopiaklubi traditsiooni, et kingib kellelegi Eesti Vabariigi aastapäevaks Eesti kindad. Esimesena said kingituse EV President ja tema kaasa.

Virtuaalnäitus „Meie Raudvara on kindad“ 

Virtuaalnäitus “Räbalaprojekt. Koo uus elu”