Jõgevamaa haridusvaldkonna spetsialistid tutvusid ennetus- ja sekkumisprogrammide maailmaga
25. aprillil toimus Kaunite Kunstide Kodus Jõgevamaa kogemusseminar. Päev võimaldas laste ja noortega töötavatel spetsialistidel tutvuda haridusasutuses kasutatavate universaalsete ennetus- ja sekkumisprogrammiga ning saada teadlikumaks nende programmide kasust probleemide ennetamisel.
Tervisenäitajate parandamiseks ja riskikäitumise vähendamiseks tuleb läheneda teemadele süsteemselt ja sisuliselt. Üks võimalus selle saavutamiseks on toetada haridusasutusi erinevate tõenduspõhiste ennetus- ja sekkumisprogrammide rakendamisel. Haridusasutustes kasutatavad ennetusprogrammid on mõjusad, sest lapsed ja noored viibivad niivõrd suure osa oma päevast lasteaias, kooli. Muuhulgas on haridusasutustes kasutatavad programmid oma universaalse iseloomu poolest rakendatavad kõikidele lastele, mitte ainult haavatavamatele rühmadele.
Päeva esimeses pooles andis siseministeeriumi nõunik Ain Peil ülevaate, mis toimib ennetuses ja mis mitte. Ain selgitas justkui lihtsa, ent ometi niivõrd abstraktse ja segadusse ajava mõiste „ennetus“ olemust. Ennetus tähendab probleemi ja sellega seotud muude probleemide ärahoidmise, väljakujunemise, edasiarenemise ja korduvuse vältimist. Ennetuse peamine siht on luua peredele ja noortele tervist toetav keskkond. Probleemide ärahoidmiseks ja toetava keskkonna loomiseks on ennetuse peamiseks eesmärgiks vähendada riskitegureid (nt konfliktid perekonnas, vähene seotustunne kooliga, alkoholi ja uimastite kättesaadavus) ja suurendada kaitsetegureid (nt kogukonna sidusust, sotsiaalsete oskuste arendamist, koolis edasijõudmise toetamist).
Selgus, et ennetuses on osutunud tõhusaks eluoskuste arendamine, samuti paigasolev koolikultuur ja -poliitika, klassikeskkonna parandamine, individuaalse haavatavusega tegelemine ning head suhted perega. Seevastu pole tõhus ja võib olla isegi kahjulik, kui jagatakse vaid infot (nt uimastite, nende mõju või valmistamise kirjeldamine), hirmutamistaktika, loengute läbiviimine, ühekordsed üritused (nt “EI narkootikumide” päev), endiste tarvitajate kogemuste jagamine. Ennetuse olemuse kohta on võimalik põhjalikumalt lugeda SIIT. Tänu Aini ettekandele oli võimalik maakonna tasandil üha rohkematel inimestel jõuda teema mõistmisel sarnasemale tasemele.
Maarja Park Tartu Ülikooli liikumislaborist tegi sissevaate liikumise kasudest lastele ja noortele. Näiteks mõjub liikumine oluliselt aju tervisele, mälule ja mõtlemisele, parandades tähelepanu, pidurduskontrolli, töömälu, kognitiivset paindlikkust ja seeläbi õpitulemusi. Samuti tutvustas Maarja haridusuuendusprogrammi Liikuma Kutsuv Kool. Programmiga on Jõgevamaa koolidest liitunud Jõgeva Põhikool, Oskar Lutsu Palamuse Kool, Vaimastvere Kool, Kiigemetsa Kool ja Põltsamaa Ühisgümnaasium. Siiski pole haridusuuendusprogrammi eesmärk, et kõik tingimata programmiga liituks, vaid eesmärgiks on toetada koolikultuuri liikumissõbralikumaks muutmist.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppejuht Kadri Suni ja klassiõpetaja Piret Pärkson tutvustasid universaalset nooremale koolieale suunatud VEPA Käitumisoskuste Mängu ja jagasid metoodika kasutamiskogemust. Muuhulgas tõid nad välja, kuidas on VEPA kasutamine aidanud luua hooliva ja toetava õpikeskkonna. Täna kasutavad VEPA metoodikat Jõgevamaal vaid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Oskar Lutsu Palamuse Põhikooli õpetajad.
Päeva teises pooles tutvustati KiVa kiusamisvastast programmi. Programmi üldpõhimõtetest ja väärtustest andis ülevaate SA Kiusamisvaba Kool koolitaja Viivika Keskküla. Kiusamise ennetus on oluline, sest see aitab ennetada nii füüsilise, vaimse kui ka sotsiaalse tervise probleeme, koolist väljalangevust, noorte riskikäitumist ja kuritegevust ning muuhulgas toetab laste akadeemilist edukust. Programmi kasutamiskogemust ja praktilisi näpunäiteid jagas Mustvee Kooli KiVa-tiimi juht Heidi Aruväli. Jõgevamaal kasutavad KiVa programmi Mustvee Kool ja Peipsi Gümnaasium.
Päeva viimane ettekanne puudutas analüütilist tööriista Helge Kool, mis aitab muuta koolisüsteemi kaasavamaks ja omada ülevaadet klassi või kogu kooli heaolu kohta. Tegu on suurepärase tööriistaga nii koolile, õpilasele kui ka lapsevanemale. Põnevat töövahendit tutvustas Helge Kool MTÜ juhataja Marko Rillo.
Kogemusseminar näitas, et maakonna tasandil on suur huvi ja vajadus üksteiselt õppimiseks ja enese täiendamiseks. Järgmisena on kavas 24. oktoobril toimuv Jõgevamaa vaimse tervise konverents.